Kuidas mõjutavad laseritüübid, märgistamise eesmärgid ja materjali valik metallide märgistamist.
Vöötkoodide, seerianumbrite ja logodega metallide lasergraveerimine on väga populaarsed märgistamisrakendused nii CO2- kui ka kiudlasersüsteemides.
Tänu oma pikale kasutuseale, vajaliku hoolduse puudumisele ja suhteliselt madalatele kuludele on kiudlaserid ideaalne valik tööstuslikeks märgistamisrakendusteks.Seda tüüpi laserid tekitavad suure kontrastsusega püsiva jälje, mis ei mõjuta osade terviklikkust.
Palja metalli märgistamisel CO2 laseriga töödeldakse metalli enne graveerimist spetsiaalse pihustiga (või pastaga).CO2 laseri soojus seob märgistusaine palja metalliga, mille tulemuseks on püsiv jälg.Kiired ja soodsad CO2 laserid võivad märgistada ka muud tüüpi materjale – näiteks puitu, akrüüle, looduskivi ja palju muud.
Nii Epilogi toodetud kiud- kui ka CO2 lasersüsteeme saab juhtida peaaegu igast Windowsi-põhisest tarkvarast ja neid on erakordselt lihtne kasutada.
Laseri erinevused
Kuna eri tüüpi laserid reageerivad metallidega erinevalt, tuleb arvesse võtta mõningaid kaalutlusi.
Metallide märgistamiseks CO2 laseriga kulub rohkem aega näiteks metalli märgistusvahendiga katmise või eeltöötlemise vajaduse tõttu.Laser peab töötama ka väikese kiirusega ja suure võimsusega konfiguratsioonis, et märgistusaine saaks metalliga piisavalt siduda.Mõnikord avastavad kasutajad, et nad suudavad pärast laseriga töötlemist jälje maha pühkida – see näitab, et tükki tuleks uuesti käivitada väiksema kiiruse ja suurema võimsusega.
CO2 laseriga metalli märgistamise eeliseks on see, et märk tekib tegelikult metalli peale, ilma materjali eemaldamata, seega ei mõjuta see metalli taluvust ega tugevust.Samuti tuleb märkida, et kaetud metallid, nagu anodeeritud alumiinium või värvitud messing, ei vaja eeltöötlust.
Paljasmetallide puhul on graveerimismeetodiks eelistatud kiudlaserid.Kiudlaserid sobivad ideaalselt erinevat tüüpi alumiiniumi, messingi, vase, nikeldatud metallide, roostevaba terase ja muu märgistamiseks, aga ka tehniliste plastide (nt ABS, PEEK ja polükarbonaadid) märgistamiseks.Mõningaid materjale on aga keeruline seadme kiiratava laseri lainepikkusega märgistada;tala võib läbida näiteks läbipaistvaid materjale, tekitades selle asemel jäljed graveerimislauale.Kuigi kiudlasersüsteemiga on võimalik märgistada orgaanilisi materjale, nagu puit, läbipaistev klaas ja nahk, pole see süsteem tegelikult kõige sobivam.
Märkide tüübid
Selleks, et see sobiks kõige paremini märgitava materjali tüübiga, pakub kiudlasersüsteem mitmesuguseid võimalusi.Graveerimise põhiprotsess hõlmab laserkiirega materjali aurustamist objekti pinnalt.Märk on tala kuju tõttu sageli koonusekujuline süvend.Süsteemi mitmekordne läbimine võib tekitada sügava graveeringu, mis välistab märgi kulumise karmides keskkonnatingimustes.
Ablatsioon sarnaneb graveerimisega ja seda seostatakse sageli pealmise katte eemaldamisega, et paljastada selle all olev materjal.Ablatsiooni saab teostada anodeeritud, kaetud ja pulbervärvitud metallidel.
Teist tüüpi märgi saab teha eseme pinna kuumutamisel.Lõõmutamisel jätab kõrge temperatuuriga kokkupuutel tekkinud püsiv oksiidikiht suure kontrastsusega jälje, muutmata pinnaviimistlust.Vahustamine sulatab materjali pinna, tekitades gaasimulle, mis materjali jahtumisel kinni jäävad, andes parema tulemuse.Poleerimine on saavutatav metallpinna kiirel kuumutamisel, et muuta selle värvi, mille tulemuseks on peeglilaadne viimistlus.Lõõmutamine töötab kõrge süsiniku ja metallioksiidi sisaldusega metallidel, nagu terasesulamid, raud, titaan ja teised.Vahutamist kasutatakse tavaliselt plastidel, kuigi selle meetodiga saab märgistada ka roostevaba terast.Poleerida saab peaaegu iga metalli;tumedamad, mati viimistlusega metallid annavad tavaliselt kõige kontrastsemad tulemused.
Materiaalsed kaalutlused
Laseri kiirust, võimsust, sagedust ja fookust reguleerides saab roostevaba terast märgistada mitmel viisil – näiteks lõõmutamise, söövitamise ja poleerimise teel.Anodeeritud alumiiniumiga võib kiudlasermärgistusega saavutada sageli palju suurema heleduse kui CO2 laseriga.Palja alumiiniumi graveerimine annab aga väiksema kontrasti – kiudlaser loob halli, mitte musta varjundit.Siiski saab alumiiniumile musta söövituse saamiseks kasutada sügavgraveerimist koos oksüdeerijate või värvitäitega.
Samasuguseid kaalutlusi tuleb arvestada ka titaani märgistamisel – laser kipub tekitama toone helehallist väga tumehallini.Olenevalt sulamist saab aga sageduse reguleerimisega saavutada erinevat värvi märke.
Mõlema maailma parim
Kahe allikaga süsteemid võimaldavad eelarve- või ruumipiirangutega ettevõtetel suurendada oma mitmekülgsust ja võimalusi.Tuleb aga märkida, et sellel on puudus: kui üks lasersüsteem on kasutusel, on teine kasutuskõlbmatu.
– Lisaküsimuste korral võtke ühendustjohnzhang@ruijielaser.cc
Postitusaeg: 20. detsember 2018